Jātakanidāna
2. Avidūrenidānakathā
Tusitapure vasante yeva pana bodhisatte buddhakolāhalaṁ nāma udapādi. Lokasmiñhi tīṇi kolāhalāni uppajjanti: kappakolāhalaṁ, buddhakolāhalaṁ, cakkavattikolāhalanti. Tattha: “Vassasatasahassassa accayena kappuṭṭhānaṁ bhavissatī” ti lokabyūhā nāma kāmāvacaradevā muttasirā vikiṇṇakesā rudamukhā assūni hatthehi puñchamānā rattavatthanivatthā ativiya virūpavesadhārino hutvā manussapathe vicarantā evaṁ ārocenti: “Mārisā ito vassasatasahassassa accayena kappuṭṭhānaṁ bhavissati, ayaṁ loko vinassissati, mahāsamuddo pi sussissati
Tesu buddhakolāhalasaddaṁ sutvā sakaladasasahassacakkavāḷadevatā ekato sannipatitvā: “Asuko nāma satto buddho bhavissatī” ti ñatvā taṁ upasaṅkamitvā āyācanti. Āyācamānā ca pubbanimittesu uppannesu āyācanti. Tadā pana sabbā pi devatā ekekacakkavāḷe catumahārājasakkasuyāmasantusitasunimmitavasavattimahābrahmehi saddhiṁ ekacakkavāḷe sannipatitvā tusitabhavane bodhisattassa santikaṁ gantvā: “Mārisā tumhehi dasa pāramiyo pūrentehi na sakkasampattiṁ, na mārasampattiṁ, na brahmasampattiṁ, na cakkavattisampattiṁ patthentehi pūritā, lokanittharaṇatthāya pana sabbaññutaṁ patthentehi pūritā, so vo idāni kālo mārisā buddhattāya samayo, mārisā buddhattāya samayo” ti yāciṁsu.
Atha mahāsatto devatānaṁ paṭiññaṁ adatvāva kāladīpadesakulajanetti-āyuparicchedavasena pañcamahāvilokanaṁ nāma vilokesi. Tattha: “Kālo nu kho, akālo nu kho” ti paṭhamaṁ kālaṁ vilokesi. Tattha vassasatasahassato uddhaṁ vaḍḍhitaāyukālo kālo nāma na hoti. Kasmā? Tadā hi sattānaṁ jātijarāmaraṇāni na paññāyanti. Buddhānañca dhammadesanā tilakkhaṇamuttā nāma natthi. Tesaṁ: “Aniccaṁ, dukkhaṁ, anattā” ti kathentānaṁ: “Kiṁ nāmetaṁ kathentī” ti neva sotabbaṁ na saddhātabbaṁ maññanti, tato abhisamayo na hoti, tasmiṁ asati aniyyānikaṁ sāsanaṁ hoti. Tasmā so akālo. Vassasatato ūnaāyukālo pi kālo na hoti. Kasmā? Tadā sattā ussannakilesā honti, ussannakilesānañca dinno ovādo ovādaṭṭhāne na tiṭṭhati, udake daṇḍarāji viya khippaṁ vigacchati
Tato dīpaṁ vilokento saparivāre cattāro dīpe oloketvā: “Tīsu dīpesu buddhā na nibbattanti, jambudīpe yeva nibbattantī” ti dīpaṁ passi.
Tato: “Jambudīpo nāma mahā dasayojanasahassaparimāṇo, katarasmiṁ nu kho padese buddhā nibbattantī” ti okāsaṁ vilokento majjhimadesaṁ passi. Majjhimadeso nāma: “puratthimāya disāya gajaṅgalaṁ nāma nigamo, tassa aparena mahāsālo, tato paraṁ paccantimā janapadā, orato majjhe. Pubbadakkhiṇāya disāya sallavatī nāma nadī, tato paraṁ paccantimā janapadā, orato majjhe. Dakkhiṇāya disāya setakaṇṇikaṁ nāma nigamo, tato paraṁ paccantimā janapadā, orato majjhe. Pacchimāya disāya thūṇaṁ nāma brāhmaṇagāmo, tato paraṁ paccantimā janapadā, orato majjhe. Uttarāya disāya usīraddhajo nāma pabbato, tato paraṁ paccantimā janapadā, orato majjhe” ti evaṁ vinaye (Mv. 259) vutto padeso. So āyāmato tīṇi yojanasatāni, vitthārato aḍḍhateyyāni, parikkhepato nava yojanasatānīti etasmiṁ padese buddhā, paccekabuddhā, aggasāvakā, asīti mahāsāvakā, cakkavattirājā aññe ca mahesakkhā khattiyabrāhmaṇagahapatimahāsālā uppajjanti. Idañcettha kapilavatthu nāma nagaraṁ, tattha mayā nibbattitabbanti niṭṭhaṁ agamāsi.
Tato kulaṁ vilokento: “Buddhā nāma vessakule vā suddakule vā na nibbattanti, lokasammate pana khattiyakule vā brāhmaṇakulevā ti dvīsu yeva kulesu nibbattanti. Idāni ca khattiyakulaṁ lokasammataṁ, tattha nibbattissāmi. Suddhodano nāma rājā me pitā bhavissatī” ti kulaṁ passi.
Tato mātaraṁ vilokento: “Buddhamātā nāma lolā surādhuttā na hoti, kappasatasahassaṁ pana pūritapāramī jātito paṭṭhāya akhaṇḍapañcasīlā yeva hoti. Ayañca mahāmāyā nāma devī edisī, ayaṁ me mātā bhavissati, kittakaṁ panassā āyūti dasannaṁ māsānaṁ upari satta divasānī” ti passi.
Iti imaṁ pañcamahāvilokanaṁ viloketvā: “Kālo me mārisā buddhabhāvāyā” ti devatānaṁ saṅgahaṁ karonto paṭiññaṁ datvā: “Gacchatha, tumhe” ti tā devatā uyyojetvā tusitadevatāhi parivuto tusitapure nandanavanaṁ pāvisi. Sabbadevalokesu hi nandanavanaṁ atthi yeva. Tattha naṁ devatā: “Ito cuto sugatiṁ gaccha, ito cuto sugatiṁ gacchā” ti pubbe katakusalakammokāsaṁ sārayamānā
Tassa āvibhāvatthaṁ ayamanupubbikathā: tadā kira kapilavatthunagare āsāḷhinakkhattaṁ saṅghuṭṭhaṁ ahosi, mahājano nakkhattaṁ kīḷati. Mahāmāyā pi devī pure puṇṇamāya sattamadivasato paṭṭhāya vigatasurāpānaṁ mālāgandhavibhūtisampannaṁ nakkhattakīḷaṁ anubhavamānā sattame divase pāto va uṭṭhāya gandhodakena nhāyitvā cattāri satasahassāni vissajjetvā mahādānaṁ datvā sabbālaṅkāravibhūsitā varabhojanaṁ bhuñjitvā uposathaṅgāni adhiṭṭhāya alaṅkatapaṭiyattaṁ sirigabbhaṁ pavisitvā sirisayane nipannā niddaṁ okkamamānā imaṁ supinaṁ addasa: ‘cattāro kira naṁ mahārājāno sayaneneva saddhiṁ ukkhipitvā himavantaṁ netvā saṭṭhiyojanike manosilātale sattayojanikassa mahāsālarukkhassa heṭṭhā ṭhapetvā ekamantaṁ aṭṭhaṁsu. Atha nesaṁ deviyo āgantvā deviṁ anotattadahaṁ netvā manussamalaharaṇatthaṁ nhāpetvā dibbavatthaṁ nivāsāpetvā gandhehi vilimpāpetvā dibbapupphāni piḷandhāpetvā tato avidūre eko rajatapabbato atthi, tassa anto kanakavimānaṁ atthi, tattha pācīnasīsakaṁ dibbasayanaṁ paññāpetvā nipajjāpesuṁ. Atha bodhisatto setavaravāraṇo hutvā tato avidūre eko suvaṇṇapabbato atthi, tattha vicaritvā tato oruyha rajatapabbataṁ abhiruhitvā uttaradisato āgamma rajatadāmavaṇṇāya soṇḍāya setapadumaṁ gahetvā koñcanādaṁ naditvā kanakavimānaṁ pavisitvā mātusayanaṁ tikkhattuṁ padakkhiṇaṁ katvā dakkhiṇapassaṁ phāletvā kucchiṁ paviṭṭhasadiso ahosī’ ti. Evaṁ uttarāsāḷhanakkhattena paṭisandhiṁ gaṇhi.
Punadivase pabuddhā devī taṁ supinaṁ rañño ārocesi. Rājā catusaṭṭhimatte brāhmaṇapāmokkhe pakkosāpetvā gomayaharitūpalittāya lājādīhi katamaṅgalasakkārāya bhūmiyā mahārahāni āsanāni paññāpetvā tattha nisinnānaṁ brāhmaṇānaṁ sappimadhusakkharābhisaṅkhatassa varapāyāsassa suvaṇṇarajatapātiyo pūretvā suvaṇṇarajatapātīhi yeva paṭikujjitvā adāsi, aññehi ca ahatavatthakapilagāvidānādīhi te santappesi. Atha nesaṁ sabbakāmehi santappitānaṁ supinaṁ ārocāpetvā: “Kiṁ bhavissatī” ti pucchi. Brāhmaṇā āhaṁsu: “Mā cintayi, mahārāja, deviyā te kucchimhi gabbho patiṭṭhito, so ca
Bodhisattassa pana mātukucchimhi paṭisandhiggahaṇakkhaṇe ekappahāreneva sakaladasasahassī lokadhātu saṅkam-pi sampakam-pi sampavedhi. Bāttiṁsapubbanimittāni pāturahesuṁ: dasasu cakkavāḷasahassesu appamāṇo obhāso phari. Tassa taṁ siriṁ daṭṭhukāmā viya andhā cakkhūni paṭilabhiṁsu, badhirā saddaṁ suṇiṁsu, mūgā samālapiṁsu, khujjā ujugattā ahesuṁ, paṅgulā padasā gamanaṁ paṭilabhiṁsu, bandhanagatā sabbasattā andubandhanādīhi mucciṁsu, sabbanarakesu aggi nibbāyi, pettivisaye khuppipāsā vūpasami, tiracchānānaṁ bhayaṁ nāhosi, sabbasattānaṁ rogo vūpasami, sabbasattā piyaṁvadā ahesuṁ, madhurenākārena assā hasiṁsu, vāraṇā gajjiṁsu, sabbatūriyāni sakasakaninnādaṁ muñciṁsu, aghaṭṭitāni yeva manussānaṁ hatthūpagādīni ābharaṇāni viraviṁsu, sabbadisā vippasannā ahesuṁ, sattānaṁ sukhaṁ uppādayamāno mudusītalavāto vāyi, akālamegho vassi, pathavito pi udakaṁ ubbhijjitvā vissandi, pakkhino ākāsagamanaṁ vijahiṁsu, nadiyo asandamānā aṭṭhaṁsu, mahāsamudde madhuraṁ udakaṁ ahosi, sabbatthakam-eva pañcavaṇṇehi padumehi sañchannatalo ahosi, thalajajalajādīni sabbapupphāni pupphiṁsu, rukkhānaṁ khandhesu khandhapadumāni, sākhāsu sākhāpadumāni, latāsu latāpadumāni pupphiṁsu, thale silātalāni bhinditvā uparūpari satta satta hutvā daṇḍapadumāni nāma nikkhamiṁsu, ākāse olambakapadumāni nāma nibbattiṁsu, samantato pupphavassā vassiṁsu, ākāse dibbatūriyāni vajjiṁsu, sakaladasasahassilokadhātu vaṭṭetvā vissaṭṭhamālāguḷo viya, uppīḷetvā baddhamālākalāpo viya, alaṅkatapaṭiyattaṁ mālāsanaṁ viya ca ekamālāmālinī vipphurantavāḷabījanī pupphadhūmagandhaparivāsitā paramasobhaggappattā ahosi.
Evaṁ gahitapaṭisandhikassa bodhisattassa paṭisandhito paṭṭhāya bodhisattassa ceva bodhisattamātuyā ca upaddavanivāraṇatthaṁ khaggahatthā cattāro devaputtā ārakkhaṁ gaṇhiṁsu. Bodhisattamātu pana purisesu rāgacittaṁ nuppajji, lābhaggayasaggappattā ca ahosi sukhinī akilantakāyā. Bodhisattañca antokucchigataṁ
Mahāmāyā pi devī pattena telaṁ viya dasa māse kucchinā bodhisattaṁ pariharitvā paripuṇṇagabbhā ñātigharaṁ gantukāmā suddhodanamahārājassa ārocesi: “icchāmahaṁ, deva, kulasantakaṁ devadahanagaraṁ gantun”-ti. Rājā: “Sādhū” ti sampaṭicchitvā kapilavatthuto yāva devadahanagarā maggaṁ samaṁ kāretvā kadalipuṇṇaghaṭadhajapaṭākādīhi alaṅkārāpetvā devi suvaṇṇasivikāya nisīdāpetvā amaccasahassena ukkhipāpetvā mahantena parivārena pesesi. Dvinnaṁ pana nagarānaṁ antare ubhayanagaravāsīnam-pi lumbinīvanaṁ nāma maṅgalasālavanaṁ atthi, tasmiṁ samaye mūlato paṭṭhāya yāva aggasākhā sabbaṁ ekapāliphullaṁ ahosi, sākhantarehi ceva pupphantarehi ca pañcavaṇṇā bhamaragaṇā nānappakārā ca sakuṇasaṅghā madhurassarena vikūjantā vicaranti. Sakalaṁ lumbinīvanaṁ cittalatāvanasadisaṁ, mahānubhāvassa rañño susajjitaṁ āpānamaṇḍalaṁ viya ahosi. Deviyā taṁ disvā sālavanakīḷaṁ kīḷitukāmatācittaṁ udapādi. Amaccā deviṁ gahetvā sālavanaṁ pavisiṁsu. Sā maṅgalasālamūlaṁ gantvā sālasākhaṁ gaṇhitukāmā ahosi, sālasākhā suseditavettaggaṁ viya onamitvā deviyā hatthapathaṁ upagañchi. Sā hatthaṁ pasāretvā sākhaṁ aggahesi. Tāvadeva cassā kammajavātā caliṁsu. Athassā sāṇiṁ parikkhipitvā mahājano paṭikkami. Sālasākhaṁ gahetvā tiṭṭhamānāya evassā gabbhavuṭṭhānaṁ ahosi. Taṅkhaṇaṁ yeva cattāro visuddhacittā mahābrahmāno suvaṇṇajālaṁ ādāya sampattā tena suvaṇṇajālena bodhisattaṁ sampaṭicchitvā mātu purato ṭhapetvā: “Attamanā, devi, hohi, mahesakkho te putto uppanno” ti āhaṁsu.
Yathā pana aññe sattā mātukucchito nikkhamantā paṭikūlena asucinā makkhitā nikkhamanti, na evaṁ bodhisatto. So pana
Atha naṁ suvaṇṇajālena paṭiggahetvā ṭhitānaṁ brahmānaṁ hatthato cattāro mahārājāno maṅgalasammatāya sukhasamphassāya ajinappaveṇiyā gaṇhiṁsu, tesaṁ hatthato manussā dukūlacumbaṭakena. Manussānaṁ hatthato muccitvā pathaviyaṁ patiṭṭhāya puratthimadisaṁ olokesi, anekāni cakkavāḷasahassāni ekaṅgaṇāni ahesuṁ. Tattha devamanussā gandhamālādīhi pūjayamānā: “Mahāpurisa, idha tumhehi sadiso añño natthi, kutettha uttaritaro” ti āhaṁsu. Evaṁ catasso disā, catasso anudisā, heṭṭhā, uparīti dasa disā anuviloketvā attanā sadisaṁ kañci adisvā: “Ayaṁ uttarādisā” ti sattapadavītihārena agamāsi, mahābrahmunā setacchattaṁ dhāriyamāno, suyāmena vāḷabījaniṁ, aññāhi ca devatāhi sesarājakakudhabhaṇḍahatthāhi anugammamāno. Tato sattamapade ṭhito: “Aggohamasmiṁ lokassā” ti ādikaṁ āsabhiṁ vācaṁ nicchārento sīhanādaṁ nadi.
Bodhisatto hi tīsu attabhāvesu mātukucchito nikkhantamatto va vācaṁ nicchāresi mahosadhattabhāve, vessantarattabhāve, imasmiṁ attabhāveti. Mahosadhattabhāve kirassa mātukucchito nikkhantamattasseva sakko devarājā āgantvā candanasāraṁ hatthe ṭhapetvā gato, so taṁ muṭṭhiyaṁ katvāva nikkhanto. Atha naṁ mātā: “Tāta, kiṁ gahetvā āgatosī” ti pucchi. “Osadhaṁ, ammā” ti. Iti osadhaṁ gahetvā āgatattā: “Osadhadārako” tvevassa nāmaṁ akaṁsu. Taṁ osadhaṁ gahetvā cāṭiyaṁ pakkhipiṁsu, āgatāgatānaṁ andhabadhirādīnaṁ tadeva sabbarogavūpasamāya bhesajjaṁ ahosi. Tato: “Mahantaṁ idaṁ osadhaṁ, mahantaṁ idaṁ osadhan”-ti uppannavacanaṁ upādāya: “Mahosadho” tvevassa nāmaṁ jātaṁ. Vessantarattabhāve pana mātukucchito nikkhanto dakkhiṇahatthaṁ pasāretvā: “Atthi nu kho, amma, kiñci gehasmiṁ, dānaṁ dassāmī” ti vadanto nikkhami. Athassa mātā: “Sadhane kule nibbattosi, tātā” ti puttassa hatthaṁ attano
Ubhayanagaravāsino bodhisattaṁ gahetvā kapilavatthunagaram-eva agamaṁsu. Taṁ divasaṁ yeva ca: “Kapilavatthunagare suddhodanamahārājassa putto jāto, ayaṁ kumāro bodhitale nisīditvā buddho bhavissatī” ti tāvatiṁsabhavane haṭṭhatuṭṭhā devasaṅghā celukkhepādīni pavattentā kīḷiṁsu. Tasmiṁ samaye suddhodanamahārājassa kulūpako aṭṭhasamāpattilābhī kāḷadevīlo nāma tāpaso bhattakiccaṁ katvā divāvihāratthāya tāvatiṁsabhavanaṁ gantvā tattha divāvihāraṁ nisinno tā devatā kīḷamānā disvā: “Kiṁkāraṇā tumhe evaṁ tuṭṭhamānasā kīḷatha, mayhampetaṁ kāraṇaṁ kathethā” ti pucchi. Devatā āhaṁsu: “Mārisa, suddhodanarañño putto jāto, so bodhitale nisīditvā buddho hutvā dhammacakkaṁ pavattessati, tassa anantaṁ buddhalīḷaṁ daṭṭhuṁ dhammañca sotuṁ lacchāmāti iminā kāraṇena tuṭṭhāmhā” ti. Tāpaso tāsaṁ vacanaṁ sutvā khippaṁ devalokato oruyha rājanivesanaṁ pavisitvā paññattāsane nisinno: “Putto kira te, mahārāja, jāto, passissāmi nan”-ti āha. Rājā alaṅkatapaṭiyattaṁ kumāraṁ āharāpetvā tāpasaṁ vandāpetuṁ abhihari, bodhisattassa pādā parivattitvā tāpasassa jaṭāsu patiṭṭhahiṁsu. Bodhisattassa hi tenattabhāvena vanditabbayuttako nāma añño natthi. Sace hi ajānantā bodhisattassa sīsaṁ tāpasassa pādamūle ṭhapeyyuṁ, sattadhā tassa muddhā phaleyya. Tāpaso: “Na me attānaṁ nāsetuṁ yuttan”-ti uṭṭhāyāsanā bodhisattassa añjaliṁ paggahesi. Rājā taṁ acchariyaṁ disvā attano puttaṁ vandi.
Tāpaso atīte cattālīsa kappe, anāgate cattālīsāti asīti kappe anussarati. Bodhisattassa lakkhaṇasampattiṁ disvā: “Bhavissati nu kho buddho, udāhu no” ti āvajjetvā upadhārento: “Nissaṁsayaṁ buddho bhavissatī” ti ñatvā: “Acchariyapuriso ayan”-ti sitaṁ
Manussā disvā: “Amhākaṁ ayyo idāneva hasitvā puna parodi. Kiṁ nu kho, bhante, amhākaṁ ayyaputtassa koci antarāyo bhavissatī” ti pucchiṁsu. “Natthetassa antarāyo, nissaṁsayena buddho bhavissatī” ti. Atha: “Kasmā paroditthā” ti? “Evarūpaṁ purisaṁ buddhabhūtaṁ daṭṭhuṁ na labhissāmi, ‘mahatī vata me jāni bhavissatī’ ti attānaṁ anusocanto rodāmī” ti āha. Tato so: “Kiṁ nu kho me ñātakesu koci etaṁ buddhabhūtaṁ daṭṭhuṁ labhissati, na labhissatī” ti upadhārento attano bhāgineyyaṁ nāḷakadārakaṁ addasa. So bhaginiyā gehaṁ gantvā: “Kahaṁ te putto nāḷako” ti? “Atthi gehe, ayyā” ti. “Pakkosāhi nan”-ti pakkosāpetvā attano santikaṁ āgataṁ kumāraṁ āha: “tāta, suddhodanamahārājassa kule putto jāto, buddhaṅkuro esa, pañcatiṁsa vassāni atikkamitvā buddho bhavissati, tvaṁ etaṁ daṭṭhuṁ labhissasi, ajjeva pabbajāhī” ti. Sattāsītikoṭidhane kule nibbattadārako pi: “Na maṁ mātulo anatthe niyojessatī” ti cintetvā tāvadeva antarāpaṇato kāsāyāni ceva mattikāpattañca āharāpetvā kesamassuṁ ohāretvā kāsāyāni vatthāni acchādetvā: “Yo loke uttamapuggalo, taṁ uddissa mayhaṁ pabbajjā” ti bodhisattābhimukhaṁ añjaliṁ paggayha pañcapatiṭṭhitena vanditvā pattaṁ thavikāya pakkhipitvā aṁsakūṭe laggetvā himavantaṁ pavisitvā samaṇadhammaṁ akāsi. So paramābhisambodhiṁ pattaṁ tathāgataṁ upasaṅkamitvā nāḷakapaṭipadaṁ kathāpetvā puna himavantaṁ pavisitvā arahattaṁ patvā ukkaṭṭhapaṭipadaṁ paṭipanno satteva māse āyuṁ pāletvā ekaṁ suvaṇṇapabbataṁ nissāya ṭhitako va anupādisesāya nibbānadhātuyā parinibbāyi.
Bodhisattam-pi kho pañcame divase sīsaṁ nhāpetvā: “Nāmaggahaṇaṁ gaṇhissāmā” ti rājabhavanaṁ catujjātikagandhehi vilimpitvā lājāpañcamakāni pupphāni vikiritvā asambhinnapāyāsaṁ pacāpetvā tiṇṇaṁ vedānaṁ pāraṅgate aṭṭhasatabrāhmaṇe nimantetvā rājabhavane nisīdāpetvā subhojanaṁ bhojetvā mahāsakkāraṁ
Rāmo dhajo lakkhaṇo cā pi mantī, koṇḍañño ca bhojo suyāmo sudatto,
Ete tadā aṭṭha ahesuṁ brāhmaṇā, chaḷaṅgavā mantaṁ viyākariṁsū ti.
Ime aṭṭheva brāhmaṇā lakkhaṇapariggāhakā ahesuṁ.
Paṭisandhiggahaṇadivase supino pi eteheva pariggahito. Tesu satta janā dve aṅguliyo ukkhipitvā dvedhā byākariṁsu: “imehi lakkhaṇehi samannāgato agāraṁ ajjhāvasamāno rājā hoti cakkavattī, pabbajamāno buddho” ti, sabbaṁ cakkavattirañño sirivibhavaṁ ācikkhiṁsu. Tesaṁ pana sabbadaharo gottato koṇḍañño nāma māṇavo bodhisattassa varalakkhaṇanipphattiṁ oloketvā: “imassa agāramajjhe ṭhānakāraṇaṁ natthi, ekantenesa vivaṭṭacchado buddho bhavissatī” ti ekam-eva aṅguliṁ ukkhipitvā ekaṁsabyākaraṇaṁ byākāsi. Ayañhi katādhikāro pacchimabhavikasatto paññāya itare satta jane abhibhavitvā: “Imehi lakkhaṇehi samannāgatassa agāramajjhe ṭhānaṁ nāma natthi, asaṁsayaṁ buddho bhavissatī” ti ekam-eva gatiṁ addasa, tasmā ekaṁ aṅguliṁ ukkhipitvā evaṁ byākāsi. Athassa nāmaṁ gaṇhantā sabbalokassa atthasiddhikarattā: “Siddhattho” ti nāmamakaṁsu.
Atha te brāhmaṇā attano gharāni gantvā putte āmantayiṁsu: “tātā, amhe mahallakā, suddhodanamahārājassa puttaṁ sabbaññutaṁ pattaṁ mayaṁ sambhaveyyāma vā no vā, tumhe tasmiṁ kumāre sabbaññutaṁ patte tassa sāsane pabbajeyyāthā” ti. Te satta pi janā yāvatāyukaṁ ṭhatvā yathākammaṁ gatā, koṇḍaññamāṇavo va arogo ahosi. So mahāsatte vuḍḍhimanvāya mahābhinikkhamanaṁ abhinikkhamitvā anukkamena uruvelaṁ gantvā: “Ramaṇīyo, vata ayaṁ bhūmibhāgo, alaṁ vatidaṁ kulaputtassa padhānatthikassa padhānāyā” ti cittaṁ uppādetvā tattha vāsaṁ upagate: “Mahāpuriso pabbajito” ti sutvā tesaṁ brāhmaṇānaṁ putte upasaṅkamitvā evamāha: “Siddhatthakumāro kira pabbajito, so nissaṁsayaṁ buddho bhavissati. Sace tumhākaṁ pitaro arogā assu, ajja nikkhamitvā pabbajeyyuṁ. Sace tumhe pi iccheyyātha, etha, ahaṁ taṁ purisaṁ anupabbajissāmī” ti. Te sabbe ekacchandā bhavituṁ nāsakkhiṁsu
Tadā pana rājā: “Kiṁ disvā mayhaṁ putto pabbajissatī” ti pucchi. “Cattāri pubbanimittānī” ti. “Katarañca katarañcā” ti? “Jarājiṇṇaṁ, byādhitaṁ, kālakataṁ, pabbajitan”-ti. Rājā: “Ito paṭṭhāya evarūpānaṁ mama puttassa santikaṁ upasaṅkamituṁ mā adattha, mayhaṁ puttassa buddhabhāvena kammaṁ natthi, ahaṁ mama puttaṁ dvisahassadīpaparivārānaṁ catunnaṁ mahādīpānaṁ issariyādhipaccaṁ rajjaṁ kārentaṁ chattiṁsayojanaparimaṇḍalāya parisāya parivutaṁ gaganatale vicaramānaṁ passitukāmo” ti. Evañca pana vatvā imesaṁ catuppakārānaṁ nimittānaṁ kumārassa cakkhupathe āgamananivāraṇatthaṁ catūsu disāsu gāvute gāvute ārakkhaṁ ṭhapesi. Taṁ divasaṁ pana maṅgalaṭṭhāne sannipatitesu asītiyā ñātikulasahassesu ekeko ekamekaṁ puttaṁ paṭijāni: “ayaṁ buddho vā hotu rājā vā, mayaṁ ekamekaṁ puttaṁ dassāma. Sace pi buddho bhavissati, khattiyasamaṇeheva purakkhataparivārito vicarissati. Sace pi rājā bhavissati, khattiyakumāreheva purakkhataparivārito vicarissatī” ti. Rājā pi bodhisattassa uttamarūpasampannā vigatasabbadosā dhātiyo paccupaṭṭhāpesi. Bodhisatto anantena parivārena mahantena sirisobhaggena vaḍḍhati.
Athekadivasaṁ rañño vappamaṅgalaṁ nāma ahosi. Taṁ divasaṁ sakalanagaraṁ devavimānaṁ viya alaṅkaronti. Sabbe dāsakammakarādayo ahatavatthanivatthā gandhamālādipaṭimaṇḍitā rājakule sannipatanti. Rañño kammante naṅgalasahassaṁ yojīyati. Tasmiṁ pana divase ekenūnaaṭṭhasatanaṅgalāni saddhiṁ balibaddarasmiyottehi rajataparikkhatāni honti, rañño ālambananaṅgalaṁ pana rattasuvaṇṇaparikkhataṁ hoti. Balibaddānaṁ siṅgarasmipatodā pi suvaṇṇaparikkhatāva honti. Rājā mahatā parivārena nikkhanto puttaṁ gahetvā agamāsi. Kammantaṭṭhāne eko jamburukkho bahalapalāso sandacchāyo ahosi. Tassa heṭṭhā kumārassa sayanaṁ paññapāpetvā upari suvaṇṇatārakakhacitaṁ vitānaṁ bandhāpetvā sāṇipākārena parikkhipāpetvā ārakkhaṁ ṭhapāpetvā rājā sabbālaṅkāraṁ alaṅkaritvā amaccagaṇaparivuto naṅgalakaraṇaṭṭhānaṁ agamāsi. Tattha rājā suvaṇṇanaṅgalaṁ gaṇhāti, amaccā ekenūnaṭṭhasatarajatanaṅgalāni, kassakā sesanaṅgalāni. Te tāni gahetvā ito cito ca kasanti. Rājā pana orato vā pāraṁ gacchati, pārato vā oraṁ āgacchati. Etasmiṁ ṭhāne mahāsampatti
Atha anukkamena bodhisatto soḷasavassuddesiko jāto. Rājā bodhisattassa tiṇṇaṁ utūnaṁ anucchavike tayo pāsāde kāresi: ekaṁ navabhūmakaṁ, ekaṁ sattabhūmakaṁ, ekaṁ pañcabhūmakaṁ, cattālīsasahassā ca nāṭakitthiyo upaṭṭhāpesi. Bodhisatto devo viya accharāsaṅghaparivuto, alaṅkatanāṭakaparivuto, nippurisehi tūriyehi paricāriyamāno mahāsampattiṁ anubhavanto utuvārena tesu pāsādesu viharati. Rāhulamātā panassa devī aggamahesī ahosi.
Tassevaṁ mahāsampattiṁ anubhavantassa ekadivasaṁ ñātisaṅghassa abbhantare ayaṁ kathā udapādi: “siddhattho kīḷāpasuto va vicarati, kiñci sippaṁ na sikkhati, saṅgāme paccupaṭṭhite kiṁ karissatī” ti. Rājā bodhisattaṁ pakkosāpetvā: “tāta, tava ñātakā ‘siddhattho kiñci sippaṁ asikkhitvā kīḷāpasuto va vicaratī’ ti vadanti, ettha kiṁ pattakāle maññasī” ti. Deva, mama sippaṁ sikkhanakiccaṁ natthi, nagare mama sippadassanatthaṁ bheriṁ carāpetha: “Ito sattame divase ñātakānaṁ sippaṁ dassessāmī” ti. Rājā tathā akāsi. Bodhisatto akkhaṇavedhivālavedhidhanuggahe sannipātāpetvā mahājanassa majjhe aññehi dhanuggahehi asādhāraṇaṁ ñātakānaṁ dvādasavidhaṁ sippaṁ dassesi. Taṁ sarabhaṅgajātake (Ja. 522) āgatanayeneva veditabbaṁ. Tadāssa ñātisaṅgho nikkaṅkho ahosi.
Athekadivasaṁ bodhisatto uyyānabhūmiṁ gantukāmo sārathiṁ āmantetvā: “Rathaṁ yojehī” ti āha. So: “Sādhū” ti paṭissuṇitvā mahārahaṁ uttamarathaṁ sabbālaṅkārena alaṅkaritvā kumudapattavaṇṇe cattāro
Punekadivasaṁ bodhisatto tatheva uyyānaṁ gacchanto devatāhi nimmitaṁ byādhitaṁ purisaṁ disvā purimanayeneva pucchitvā saṁviggahadayo nivattitvā pāsādaṁ abhiruhi. Rājā pi pucchitvā heṭṭhā vuttanayeneva saṁvidahitvā puna vaḍḍhetvā samantā tigāvutappamāṇe padese ārakkhaṁ ṭhapesi. Aparaṁ ekadivasaṁ bodhisatto tatheva uyyānaṁ gacchanto devatāhi nimmitaṁ kālakataṁ disvā purimanayeneva pucchitvā saṁviggahadayo puna nivattitvā pāsādaṁ abhiruhi. Rājā pi pucchitvā heṭṭhā vuttanayeneva saṁvidahitvā puna vaḍḍhetvā samantā yojanappamāṇe padese ārakkhaṁ ṭhapesi. Aparaṁ pana ekadivasaṁ uyyānaṁ gacchanto tatheva devatāhi nimmitaṁ sunivatthaṁ supārutaṁ pabbajitaṁ disvā: “Ko nāmeso sammā” ti sārathiṁ pucchi. Sārathi kiñcā pi buddhuppādassa abhāvā pabbajitaṁ vā pabbajitaguṇe vā na jānāti, devatānubhāvena pana: “Pabbajito nāmāyaṁ devā” ti vatvā pabbajjāya guṇe vaṇṇesi. Bodhisatto pabbajjāya ruciṁ uppādetvā taṁ divasaṁ uyyānaṁ agamāsi. Dīghabhāṇakā panāhu: “Cattāri nimittāni ekadivaseneva disvā agamāsī” ti.
So tattha divasabhāgaṁ kīḷitvā maṅgalapokkharaṇiyaṁ nhāyitvā atthaṅgate sūriye maṅgalasilāpaṭṭe nisīdi attānaṁ alaṅkārāpetukāmo. Athassa paricārakapurisā nānāvaṇṇāni dussāni nānappakārā ābharaṇavikatiyo mālāgandhavilepanāni ca ādāya samantā parivāretvā aṭṭhaṁsu. Tasmiṁ khaṇe sakkassa nisinnāsanaṁ uṇhaṁ ahosi
Athassa sabbālaṅkārapaṭimaṇḍitassa sabbatālāvacaresu sakāni sakāni paṭibhānāni dassayantesu, brāhmaṇesu: “Jayanandā” ti ādivacanehi, sūtamāgadhādīsu nānappakārehi maṅgalavacanatthutighosehi sambhāventesu sabbālaṅkārapaṭimaṇḍitaṁ rathavaraṁ abhiruhi. Tasmiṁ samaye: “Rāhulamātā puttaṁ vijātā” ti sutvā suddhodanamahārājā: “Puttassa me tuṭṭhiṁ nivedethā” ti sāsanaṁ pahiṇi. Bodhisatto taṁ sutvā: “Rāhu jāto, bandhanaṁ jātan”-ti āha. Rājā: “Kiṁ me putto avacā” ti pucchitvā taṁ vacanaṁ sutvā: “Ito paṭṭhāya me nattā rāhulakumāro yeva nāma hotū” ti āha.
Bodhisatto pi kho rathavaraṁ āruyha mahantena yasena atimanoramena sirisobhaggena nagaraṁ pāvisi. Tasmiṁ samaye kisāgotamī nāma khattiyakaññā uparipāsādavaratalagatā nagaraṁ padakkhiṇaṁ kurumānassa bodhisattassa rūpasiriṁ disvā pītisomanassajātā idaṁ udānaṁ udānesi:
Nibbutā nūna sā mātā, nibbuto nūna so pitā,
Nibbutā nūna sā nārī, yassāyaṁ īdiso patī ti.
Bodhisatto
Bodhisatto pi mahantena sirisobhaggena attano pāsādaṁ abhiruhitvā sirisayane nipajji. Tāvadeva ca naṁ sabbālaṅkārapaṭimaṇḍitā naccagītādīsu susikkhitā devakaññā viya rūpasobhaggappattā itthiyo nānātūriyāni gahetvā samparivārayitvā abhiramāpentiyo naccagītavāditāni payojayiṁsu. Bodhisatto kilesesu virattacittatāya naccādīsu anabhirato muhuttaṁ niddaṁ okkami. Tā pi itthiyo: “Yassatthāya mayaṁ naccādīni payojema, so niddaṁ upagato, idāni kimatthaṁ kilamāmā” ti gahitaggahitāni tūriyāni ajjhottharitvā nipajjiṁsu, gandhatelappadīpā jhāyanti. Bodhisatto pabujjhitvā sayanapiṭṭhe pallaṅkena nisinno addasa tā itthiyo tūriyabhaṇḍāni avattharitvā niddāyantiyo: ekaccā paggharitakheḷā, lālākilinnagattā, ekaccā dante khādantiyo, ekaccā kākacchantiyo, ekaccā vippalapantiyo, ekaccā vivaṭamukhā, ekaccā apagatavatthā, pākaṭabībhacchasambādhaṭṭhānā. So tāsaṁ taṁ vippakāraṁ disvā bhiyyosomattāya kāmesu virattacitto ahosi. Tassa alaṅkatapaṭiyattaṁ sakkabhavanasadisam-pi taṁ mahātalaṁ apaviddhanānākuṇapabharitaṁ āmakasusānaṁ viya upaṭṭhāsi, tayo bhavā ādittagehasadisā khāyiṁsu: “upaddutaṁ vata bho, upassaṭṭhaṁ vata bho” ti udānaṁ pavattesi, ativiya pabbajjāya cittaṁ nami.
So: “Ajjeva mayā mahābhinikkhamanaṁ nikkhamituṁ vaṭṭatī” ti sayanā uṭṭhāya dvārasamīpaṁ gantvā: “Ko etthā” ti āha. Ummāre
Bodhisatto pi kho channaṁ pesetvāva: “Puttaṁ tāva passissāmī” ti cintetvā nisinnapallaṅkato uṭṭhāya rāhulamātāya vasanaṭṭhānaṁ gantvā gabbhadvāraṁ vivari. Tasmiṁ khaṇe antogabbhe gandhatelapadīpo jhāyati, rāhulamātā sumanamallikādīnaṁ pupphānaṁ ambaṇamattena abhippakiṇṇasayane puttassa matthake hatthaṁ ṭhapetvā niddāyati. Bodhisatto ummāre pādaṁ ṭhapetvā ṭhitako va oloketvā: “Sacāhaṁ deviyā hatthaṁ apanetvā mama puttaṁ gaṇhissāmi, devī pabujjhissati, evaṁ me gamanantarāyo bhavissati, buddho hutvāva āgantvā puttaṁ passissāmī” ti pāsādatalato otari. Yaṁ pana jātakaṭṭhakathāyaṁ: “Tadā sattāhajāto rāhulakumāro hotī” ti vuttaṁ, taṁ sesaṭṭhakathāsu natthi, tasmā idam-eva gahetabbaṁ.
Evaṁ bodhisatto pāsādatalā otaritvā assasamīpaṁ gantvā evamāha: “tāta kaṇḍaka, tvaṁ ajja ekarattiṁ maṁ tāraya, ahaṁ taṁ nissāya buddho hutvā sadevakaṁ lokaṁ tāressāmī” ti. Tato ullaṅghitvā kaṇḍakassa piṭṭhiṁ abhiruhi. Kaṇḍako gīvato paṭṭhāya āyāmena aṭṭhārasahattho hoti tadanucchavikena ubbedhena samannāgato thāmajavasampanno sabbaseto dhotasaṅkhasadiso. So sace haseyya vā padasaddaṁ vā kareyya, saddo sakalanagaraṁ avatthareyya. Tasmā devatā attano ānubhāvena tassa yathā na koci suṇāti, evaṁ hasitasaddaṁ sannirumbhitvā akkamanaakkamanapadavāre hatthatalāni upanāmesuṁ. Bodhisatto assavarassa piṭṭhivemajjhagato channaṁ assassa
Tasmiṁ yeva khaṇe māro: “Bodhisattaṁ nivattessāmī” ti āgantvā ākāse ṭhito āha: “mārisa, mā nikkhama, ito te sattame divase cakkaratanaṁ pātubhavissati, dvisahassaparittadīpaparivārānaṁ catunnaṁ mahādīpānaṁ rajjaṁ kāressasi, nivatta mārisā” ti. “Kosi tvan”-ti? “Ahaṁ vasavattī” ti. “Māra, jānāmahaṁ mayhaṁ cakkaratanassa pātubhāvaṁ, anatthikohaṁ rajjena, dasasahassilokadhātuṁ unnādetvā buddho bhavissāmī” ti āha. Māro: “Ito dāni te paṭṭhāya kāmavitakkaṁ vā byāpādavitakkaṁ vā vihiṁsāvitakkaṁ vā cintitakāle jānissāmī” ti otārāpekkho chāyā viya anapagacchanto anubandhi.
Bodhisatto pi hatthagataṁ cakkavattirajjaṁ kheḷapiṇḍaṁ viya anapekkho chaḍḍetvā mahantena sakkārena nagarā nikkhami āsāḷhipuṇṇamāya uttarāsāḷhanakkhatte vattamāne. Nikkhamitvā ca puna nagaraṁ oloketukāmo jāto. Evañca panassa citte uppannamatte yeva: “Mahāpurisa, na tayā nivattitvā olokanakammaṁ katan”-ti vadamānā viya mahāpathavī kulālacakkaṁ viya bhijjitvā parivatti. Bodhisatto nagarābhimukho ṭhatvā nagaraṁ oloketvā tasmiṁ pathavippadese kaṇḍakanivattanacetiyaṭṭhānaṁ dassetvā gantabbamaggābhimukhaṁ kaṇḍakaṁ katvā
Iminā sirisobhaggena gacchanto bodhisatto ekaratteneva tīṇi rajjāni atikkamma tiṁsayojanamatthake anomānadītīraṁ pāpuṇi. “Kiṁ pana asso tato paraṁ gantuṁ na sakkotī” ti? “No, na sakko” ti. So hi ekaṁ cakkavāḷagabbhaṁ nābhiyā ṭhitacakkassa nemivaṭṭiṁ maddanto viya antantena caritvā purepātarāsam-eva āgantvā attano sampāditaṁ bhattaṁ bhuñjituṁ samattho. Tadā pana devanāgasupaṇṇādīhi ākāse ṭhatvā ossaṭṭhehi gandhamālādīhi yāva ūruppadesā sañchannaṁ sarīraṁ ākaḍḍhitvā gandhamālājaṭaṁ chindantassa atippapañco ahosi, tasmā tiṁsayojanamattam-eva agamāsi. Atha bodhisatto nadītīre ṭhatvā channaṁ pucchi: “kinnāmā ayaṁ nadī” ti? “Anomā nāma, devā” ti. “Amhākam-pi pabbajjā anomā bhavissatī” ti paṇhiyā ghaṭṭento assassa saññaṁ adāsi. Asso uppatitvā aṭṭhūsabhavitthārāya nadiyā pārimatīre aṭṭhāsi.
Bodhisatto assapiṭṭhito oruyha rajatapaṭṭasadise vālukāpuline ṭhatvā channaṁ āmantesi: “samma, channa, tvaṁ mayhaṁ ābharaṇāni ceva kaṇḍakañca ādāya gaccha, ahaṁ pabbajissāmī” ti. “Aham pi, deva, pabbajissāmī” ti. Bodhisatto: “Na labbhā tayā pabbajituṁ, gaccha tvan”-ti tikkhattuṁ paṭibāhitvā ābharaṇāni ceva kaṇḍakañca paṭicchāpetvā cintesi: “Ime mayhaṁ kesā samaṇasāruppā na hontī” ti. Añño bodhisattassa kese chindituṁ yuttarūpo natthi, tato: “Sayam-eva khaggena chindissāmī” ti dakkhiṇena hatthena asiṁ gaṇhitvā vāmahatthena moḷiyā saddhiṁ cūḷaṁ gahetvā chindi, kesā dvaṅgulamattā hutvā dakkhiṇato āvattamānā sīsaṁ allīyiṁsu. Tesaṁ yāvajīvaṁ tadeva pamāṇaṁ ahosi, massu ca tadanurūpaṁ, puna kesamassuohāraṇakiccaṁ nāma nāhosi. Bodhisatto
Chetvāna moḷiṁ varagandhavāsitaṁ, vehāyasaṁ ukkhi pi aggapuggalo,
Sahassanetto sirasā paṭiggahi, suvaṇṇacaṅkoṭavarena vāsavo ti.
Puna bodhisatto cintesi: “Imāni kāsikavatthāni mayhaṁ na samaṇasāruppānī” ti. Athassa kassapabuddhakāle purāṇasahāyako ghaṭīkāramahābrahmā ekaṁ buddhantaraṁ jaraṁ apattena mittabhāvena cintesi: “ajja me sahāyako mahābhinikkhamanaṁ nikkhanto, samaṇaparikkhāramassa gahetvā gacchissāmī” ti.
Ticīvarañca patto ca, vāsī sūci ca bandhanaṁ,
Parissāvanena aṭṭhete, yuttayogassa bhikkhuno ti.
Ime aṭṭha samaṇaparikkhāre āharitvā adāsi. Bodhisatto arahaddhajaṁ nivāsetvā uttamapabbajjāvesaṁ gaṇhitvā: “Channa, mama vacanena mātāpitūnaṁ ārogyaṁ vadehī” ti vatvā uyyojesi. Channo bodhisattaṁ vanditvā padakkhiṇaṁ katvā pakkāmi. Kaṇḍako pana channena saddhiṁ mantayamānassa bodhisattassa vacanaṁ suṇanto ṭhatvā: “Natthi dāni mayhaṁ puna sāmino dassanan”-ti cakkhupathaṁ vijahanto sokaṁ adhivāsetuṁ asakkonto hadayena phalitena kālaṁ katvā tāvatiṁsabhavane kaṇḍako nāma devaputto hutvā nibbatti. Channassa paṭhamaṁ eko va soko ahosi, kaṇḍakassa pana kālakiriyāya dutiyena sokena pīḷito rodanto paridevanto nagaraṁ agamāsi.
Bodhisatto pi pabbajitvā tasmiṁ yeva padese anupiyaṁ nāma ambavanaṁ atthi, tattha sattāhaṁ pabbajjāsukhena vītināmetvā ekadivaseneva
Mahāpuriso pi kho missakabhattaṁ saṁharitvā: “Alaṁ me ettakaṁ yāpanāyā” ti ñatvā paviṭṭhadvāreneva nagarā nikkhamitvā paṇḍavapabbatacchāyāya puratthābhimukho nisīditvā āhāraṁ paribhuñjituṁ āraddho. Athassa antāni parivattitvā mukhena nikkhamanākārappattāni viya ahesuṁ. Tato tena attabhāvena evarūpassa āhārassa cakkhunā pi adiṭṭhapubbatāya tena paṭikūlāhārena aṭṭiyamāno evaṁ attanāva attānaṁ ovadi: “Siddhattha, tvaṁ sulabhannapāne kule tivassikagandhasālibhojanaṁ nānaggarasehi bhuñjanaṭṭhāne nibbattitvā pi ekaṁ paṁsukūlikaṁ disvā ‘kadā nu kho aham-pi evarūpo hutvā piṇḍāya caritvā bhuñjissāmi, bhavissati nu kho me so kālo’ ti cintetvā nikkhanto, idāni kiṁ nāmetaṁ karosī” ti. Evaṁ attanāva attānaṁ ovaditvā nibbikāro hutvā āhāraṁ paribhuñji.
Rājapurisā taṁ pavattiṁ disvā gantvā rañño ārocesuṁ. Rājā dūtavacanaṁ sutvā vegena nagarā nikkhamitvā bodhisattassa santikaṁ gantvā iriyāpathasmiṁ yeva pasīditvā bodhisattassa sabbaṁ issariyaṁ niyyādesi. Bodhisatto: “Mayhaṁ, mahārāja, vatthukāmehi vā kilesakāmehi vā attho natthi, ahaṁ paramābhisambodhiṁ patthayanto nikkhanto” ti āha. Rājā anekappakāraṁ yācanto pi tassa cittaṁ alabhitvā: “Addhā tvaṁ buddho bhavissasi, buddhabhūtena pana te paṭhamaṁ mama vijitaṁ āgantabban”-ti paṭiññaṁ gaṇhi. Ayamettha saṅkhepo, vitthāro pana: “Pabbajjaṁ kittayissāmi, yathā pabbaji cakkhumā” ti imaṁ pabbajjāsuttaṁ (Snp. 3.1) saddhiṁ aṭṭhakathāya oloketvā veditabbo.
Bodhisatto pi rañño paṭiññaṁ datvā anupubbena cārikaṁ caramāno āḷārañca kālāmaṁ udakañca rāmaputtaṁ upasaṅkamitvā samāpattiyo nibbattetvā: “Nāyaṁ maggo bodhāyā” ti tam-pi
Athassa tāya nirāhāratāya paramakasimānappattakāyassa suvaṇṇavaṇṇo kāyo kāḷavaṇṇo ahosi. Bāttiṁsamahāpurisalakkhaṇāni paṭicchannāni ahesuṁ. Appekadā appāṇakaṁ jhānaṁ jhāyanto mahāvedanāhi abhitunno visaññībhūto caṅkamanakoṭiyaṁ patati. Atha naṁ ekaccā devatā: “Kālakato samaṇo gotamo” ti vadanti, ekaccā: “Vihāroveso arahatan”-ti āhaṁsu. Tattha yāsaṁ: “Kālakato” ti ahosi, tā gantvā suddhodanamahārājassa ārocesuṁ: “Tumhākaṁ putto kālakato” ti. Mama putto buddho hutvā kālakato, ahutvāti? Buddho bhavituṁ nāsakkhi, padhānabhūmiyaṁ yeva patitvā kālakatoti. Idaṁ sutvā rājā: “Nāhaṁ saddahāmi, mama puttassa bodhiṁ appatvā kālakiriyā nāma natthī” ti paṭikkhi pi. Kasmā pana rājā na saddahatīti? Kāḷadevīlatāpasassa vandāpanadivase jamburukkhamūle ca pāṭihāriyānaṁ diṭṭhattā.
Puna bodhisatte saññaṁ paṭilabhitvā uṭṭhite tā devatā gantvā: “Arogo te mahārāja putto” ti ārocenti. Rājā: “Jānāmahaṁ puttassa amaraṇabhāvan”-ti vadati. Mahāsattassa chabbassāni dukkarakāriyaṁ karontassa ākāse gaṇṭhikaraṇakālo viya ahosi. So: “Ayaṁ dukkarakārikā nāma bodhāya maggo na hotī” ti oḷārikaṁ āhāraṁ āhāretuṁ gāmanigamesu piṇḍāya caritvā āhāraṁ āhari, athassa bāttiṁsamahāpurisalakkhaṇāni pākatikāni ahesuṁ, kāyo suvaṇṇavaṇṇo ahosi. Pañcavaggiyā bhikkhū: “Ayaṁ chabbassāni dukkarakārikaṁ karonto pi sabbaññutaṁ paṭivijjhituṁ nāsakkhi, idāni gāmādīsu
Tena kho pana samayena uruvelāyaṁ senānigame senānikuṭumbikassa gehe nibbattā sujātā nāma dārikā vayappattā ekasmiṁ nigrodharukkhe patthanaṁ akāsi: “Sace samajātikaṁ kulagharaṁ gantvā paṭhamagabbhe puttaṁ labhissāmi, anusaṁvaccharaṁ te satasahassapariccāgena balikammaṁ karissāmī” ti. Tassā sā patthanā samijjhi. Sā mahāsattassa dukkarakārikaṁ karontassa chaṭṭhe vasse paripuṇṇe visākhapuṇṇamāyaṁ balikammaṁ kātukāmā hutvā puretaraṁ dhenusahassaṁ laṭṭhimadhukavane carāpetvā tāsaṁ khīraṁ pañca dhenusatāni pāyetvā tāsaṁ khīraṁ aḍḍhatiyānīti evaṁ yāva soḷasannaṁ dhenūnaṁ khīraṁ aṭṭha dhenuyo pivanti, tāva khīrassa bahalatañca madhuratañca ojavantatañca patthayamānā khīraparivattanaṁ nāma akāsi. Sā visākhapuṇṇamadivase: “Pāto va balikammaṁ karissāmī” ti rattiyā paccūsasamayaṁ paccuṭṭhāya tā aṭṭha dhenuyo duhāpesi. Vacchakā dhenūnaṁ thanamūlaṁ nāgamiṁsu, thanamūle pana navabhājane upanītamatte attano dhammatāya khīradhārā pavattiṁsu. Taṁ acchariyaṁ disvā sujātā sahattheneva khīraṁ gahetvā navabhājane pakkhipitvā sahattheneva aggiṁ katvā pacituṁ ārabhi.
Tasmiṁ pāyāse paccamāne mahantamahantā bubbuḷā uṭṭhahitvā dakkhiṇāvattā hutvā sañcaranti, ekaphusitam-pi bahi na patati, uddhanato appamattako pi dhūmo na uṭṭhahati. Tasmiṁ samaye cattāro lokapālā āgantvā uddhane ārakkhaṁ gaṇhiṁsu, mahābrahmā chattaṁ dhāresi, sakko alātāni samānento aggiṁ jālesi. Devatā dvisahassadīpaparivāresu catūsu mahādīpesu devānañca manussānañca upakappanaojaṁ attano devānubhāvena daṇḍakabaddhaṁ madhupaṭalaṁ pīḷetvā madhuṁ gaṇhamānā viya saṁharitvā tattha pakkhipiṁsu. Aññesu hi kālesu devatā kabaḷe kabaḷe ojaṁ pakkhipanti, sambodhidivase ca pana parinibbānadivase ca ukkhaliyaṁ yeva pakkhipanti. Sujātā ekadivase yeva
Bodhisatto pi kho tasmiṁ rattibhāge pañca mahāsupine disvā pariggaṇhanto: “Nissaṁsayenāhaṁ ajja buddho bhavissāmī” ti katasanniṭṭhāno tassā rattiyā accayena katasarīrapaṭijaggano bhikkhācārakālaṁ āgamayamāno pāto va āgantvā tasmiṁ rukkhamūle nisīdi attano pabhāya sakalarukkhaṁ obhāsayamāno. Atha kho sā puṇṇā āgantvā addasa bodhisattaṁ rukkhamūle pācīnalokadhātuṁ olokayamānaṁ nisinnaṁ, sarīrato cassa nikkhantāhi pabhāhi sakalarukkhaṁ suvaṇṇavaṇṇaṁ. Disvā tassā etadahosi: “ajja amhākaṁ devatā rukkhato oruyha sahattheneva balikammaṁ sampaṭicchituṁ nisinnā maññe” ti ubbegappattā hutvā vegenāgantvā sujātāya etamatthaṁ ārocesi.
Sujātā tassā vacanaṁ sutvā tuṭṭhamānasā hutvā: “Ajja dāni paṭṭhāya mama jeṭṭhadhītuṭṭhāne tiṭṭhāhī” ti dhītu anucchavikaṁ sabbālaṅkāraṁ adāsi. Yasmā pana buddhabhāvaṁ pāpuṇanadivase satasahassagghanikaṁ suvaṇṇapātiṁ laddhuṁ vaṭṭati, tasmā sā: “Suvaṇṇapātiyaṁ pāyāsaṁ pakkhipissāmī” ti cittaṁ uppādetvā satasahassagghanikaṁ suvaṇṇapātiṁ nīharāpetvā tattha pāyāsaṁ pakkhipitukāmā pakkabhājanaṁ āvajjesi. ‘Sabbo pāyāso padumapattā udakaṁ viya vinivattitvā pātiyaṁ patiṭṭhāsi, ekapātipūramatto va ahosi’. Sā taṁ pātiṁ aññāya suvaṇṇapātiyā paṭikujjitvā odātavatthena veṭhetvā sabbālaṅkārehi attabhāvaṁ alaṅkaritvā taṁ pātiṁ attano sīse ṭhapetvā mahantena ānubhāvena nigrodharukkhamūlaṁ gantvā bodhisattaṁ oloketvā balavasomanassajātā: “Rukkhadevatā” ti saññāya diṭṭhaṭṭhānato paṭṭhāya onatonatā gantvā sīsato pātiṁ otāretvā vivaritvā suvaṇṇabhiṅkārena gandhapupphavāsitaṁ udakaṁ gahetvā bodhisattaṁ upagantvā aṭṭhāsi. Ghaṭīkāramahābrahmunā dinno mattikāpatto ettakaṁ addhānaṁ bodhisattaṁ avijahitvā tasmiṁ khaṇe adassanaṁ gato, bodhisatto pattaṁ apassanto dakkhiṇahatthaṁ pasāretvā udakaṁ sampaṭicchi. Sujātā saheva pātiyā pāyāsaṁ mahāpurisassa hatthe ṭhapesi, mahāpuriso sujātaṁ olokesi. Sā ākāraṁ sallakkhetvā: “Ayya, mayā tumhākaṁ pariccattaṁ, gaṇhitvā yathāruciṁ gacchathā” ti vanditvā: “Yathā mayhaṁ manoratho nipphanno
Bodhisatto pi kho nisinnaṭṭhānā uṭṭhāya rukkhaṁ padakkhiṇaṁ katvā pātiṁ ādāya nerañjarāya tīraṁ gantvā anekesaṁ bodhisattasahassānaṁ abhisambujjhanadivase otaritvā nhānaṭṭhānaṁ suppatiṭṭhitatitthaṁ nāma atthi, tassa tīre pātiṁ ṭhapetvā otaritvā nhatvā anekabuddhasatasahassānaṁ nivāsanaṁ arahaddhajaṁ nivāsetvā puratthābhimukho nisīditvā ekaṭṭhitālapakkappamāṇe ekūnapaññāsa piṇḍe katvā sabbaṁ appodakaṁ madhupāyāsaṁ paribhuñji. So eva hissa buddhabhūtassa sattasattāhaṁ bodhimaṇḍe vasantassa ekūnapaññāsa divasāni āhāro ahosi. Ettakaṁ kālaṁ neva añño āhāro atthi, na nhānaṁ, na mukhadhovanaṁ, na sarīravaḷañjo, jhānasukhena maggasukhena phalasukhena ca vītināmesi. Taṁ pana pāyāsaṁ paribhuñjitvā suvaṇṇapātiṁ gahetvā: “Sacāhaṁ, ajja buddho bhavituṁ sakkhissāmi, ayaṁ pāti paṭisotaṁ gacchatu, no ce sakkhissāmi, anusotaṁ gacchatū” ti vatvā nadīsote pakkhi pi. Sā sotaṁ chindamānā nadīmajjhaṁ gantvā majjhamajjhaṭṭhāneneva javasampanno asso viya asītihatthamattaṭṭhānaṁ paṭisotaṁ gantvā ekasmiṁ āvaṭṭe nimujjitvā kāḷanāgarājabhavanaṁ gantvā tiṇṇaṁ buddhānaṁ paribhogapātiyo: “Kili kilī” ti ravaṁ kārayamānā paharitvāva tāsaṁ sabbaheṭṭhimā hutvā aṭṭhāsi. Kāḷo nāgarājā taṁ saddaṁ sutvā: “Hiyyo eko buddho nibbatto, puna ajja eko nibbatto” ti vatvā anekehi padasatehi thutiyo vadamāno uṭṭhāsi. Tassa kira mahāpathaviyā ekayojanatigāvutappamāṇaṁ nabhaṁ pūretvā ārohanakālo: “Ajja vā hiyyo vā” ti sadiso ahosi.
Bodhisatto pi nadītīramhi supupphitasālavane divāvihāraṁ katvā sāyanhasamaye pupphānaṁ vaṇṭato muccanakāle devatāhi alaṅkatena aṭṭhūsabhavitthārena maggena sīho viya vijambhamāno bodhirukkhābhimukho pāyāsi. Nāgayakkhasupaṇṇādayo dibbehi gandhapupphādīhi pūjayiṁsu, dibbasaṅgītādīni pavattayiṁsu, dasasahassī lokadhātu ekagandhā ekamālā ekasādhukārā ahosi. Tasmiṁ samaye sotthiyo nāma tiṇahārako tiṇaṁ ādāya paṭipathe āgacchanto mahāpurisassa ākāraṁ ñatvā aṭṭha tiṇamuṭṭhiyo adāsi. Bodhisatto tiṇaṁ gahetvā bodhimaṇḍaṁ
Kāmaṁ taco ca nhāru ca, aṭṭhi ca avasissatu,
Upasussatu nissesaṁ, sarīre maṁsalohitaṁ.
Na tvevāhaṁ sammāsambodhiṁ appatvā imaṁ pallaṅkaṁ bhindissāmīti asanisatasannipātena pi abhejjarūpaṁ aparājitapallaṅkaṁ ābhujitvā nisīdi.
Tasmiṁ samaye māro devaputto: “Siddhatthakumāro mayhaṁ vasaṁ atikkamitukāmo, na dānissa atikkamituṁ dassāmī” ti mārabalassa santikaṁ gantvā etamatthaṁ ārocetvā māraghosanaṁ nāma ghosāpetvā mārabalaṁ ādāya nikkhami. Sā mārasenā mārassa purato dvādasayojanā hoti, dakkhiṇato ca vāmato ca dvādasayojanā, pacchato yāva cakkavāḷapariyantaṁ katvā ṭhitā, uddhaṁ navayojanubbedhā, yassā unnadantiyā unnādasaddo yojanasahassato
Dasasahassacakkavāḷadevatā pana mahāsattassa thutiyo vadamānā aṭṭhaṁsu. Sakko devarājā vijayuttarasaṅkhaṁ dhamamāno aṭṭhāsi. So kira saṅkho vīsahatthasatiko hoti. Sakiṁ vātaṁ gāhāpetvā dhamanto cattāro māse saddaṁ karitvā nissaddo hoti. Mahākāḷanāgarājā atirekapadasatena vaṇṇaṁ vadanto aṭṭhāsi, mahābrahmā setacchattaṁ dhārayamāno aṭṭhāsi. Mārabale pana bodhimaṇḍaṁ upasaṅkamante tesaṁ eko pi ṭhātuṁ nāsakkhi, sammukhasammukhaṭṭhāneneva palāyiṁsu. Kāḷo nāgarājā pathaviyaṁ nimujjitvā pañcayojanasatikaṁ mañjerikanāgabhavanaṁ gantvā ubhohi hatthehi mukhaṁ pidahitvā nipanno. Sakko vijayuttarasaṅkhaṁ piṭṭhiyaṁ katvā cakkavāḷamukhavaṭṭiyaṁ aṭṭhāsi. Mahābrahmā setacchattaṁ cakkavāḷakoṭiyaṁ ṭhapetvā brahmalokam-eva agamāsi. Ekā devatā pi ṭhātuṁ samatthā nāhosi, mahāpuriso ekako va nisīdi.
Māro pi attano parisaṁ āha: “Tātā suddhodanaputtena siddhatthena sadiso añño puriso nāma natthi, mayaṁ sammukhā yuddhaṁ dātuṁ na sakkhissāma, pacchābhāgena dassāmā” ti. Mahāpuriso pi tīṇi passāni oloketvā sabbadevatānaṁ palātattā suññāni addasa. Puna uttarapassena mārabalaṁ ajjhottharamānaṁ disvā: “Ayaṁ ettako jano maṁ ekakaṁ sandhāya mahantaṁ vāyāmaṁ parakkamaṁ karoti, imasmiṁ ṭhāne mayhaṁ mātā vā pitā vā bhātā vā añño vā koci ñātako natthi, imā pana dasa pāramiyo va mayhaṁ dīgharattaṁ puṭṭhaparijanasadisā, tasmā pāramiyo va phalakaṁ katvā pāramisattheneva paharitvā ayaṁ balakāyo mayā viddhaṁsetuṁ vaṭṭatī” ti dasa pāramiyo āvajjamāno nisīdi.
Atha kho māro devaputto: “Eteneva siddhatthaṁ palāpessāmī” ti vātamaṇḍalaṁ samuṭṭhāpesi. Taṅkhaṇaṁ yeva puratthimādibhedā vātā samuṭṭhahitvā aḍḍhayojanaekayojanadviyojanatiyojanappamāṇāni
Evaṁ māro imāhi navahi vātavassapāsāṇapaharaṇaaṅgārakukkuḷavālukākalalaandhakāravuṭṭhīhi bodhisattaṁ palāpetuṁ asakkonto: “Kiṁ bhaṇe, tiṭṭhatha, imaṁ siddhatthakumāraṁ gaṇhatha hanatha palāpethā” ti parisaṁ āṇāpetvā sayam-pi girimekhalassa hatthino khandhe nisinno cakkāvudhaṁ ādāya bodhisattaṁ upasaṅkamitvā: “Siddhattha uṭṭhāhi etasmā pallaṅkā, nāyaṁ tuyhaṁ pāpuṇāti, mayhaṁ eva pāpuṇātī” ti āha. Mahāsatto tassa vacanaṁ sutvā avoca: “māra, neva tayā dasa pāramiyo pūritā, na upapāramiyo, na paramatthapāramiyo, nā pi pañca mahāpariccāgā pariccattā, na ñātatthacariyā, na lokatthacariyā, na buddhicariyā pūritā, sabbā tā mayā yeva pūritā, tasmā nāyaṁ pallaṅko tuyhaṁ pāpuṇāti
Māro kuddho kodhavegaṁ asahanto mahāpurisassa cakkāvudhaṁ vissajjesi. Taṁ tassa dasa pāramiyo āvajjentassa uparibhāge mālāvitānaṁ hutvā aṭṭhāsi. Taṁ kira khuradhāracakkāvudhaṁ aññadā tena kuddhena vissaṭṭhaṁ ekaghanapāsāṇatthambhe vaṁsakaḷīre viya chindantaṁ gacchati, idāni pana tasmiṁ mālāvitānaṁ hutvā ṭhite avasesā māraparisā: “Idāni pallaṅkato vuṭṭhāya palāyissatī” ti mahantamahantāni selakūṭāni vissajjesuṁ. Tāni pi mahāpurisassa dasa pāramiyo āvajjentassa mālāguḷabhāvaṁ āpajjitvā bhūmiyaṁ patiṁsu. Devatā cakkavāḷamukhavaṭṭiyaṁ ṭhitā gīvaṁ pasāretvā sīsaṁ ukkhipitvā: “Naṭṭho vata so siddhatthakumārassa rūpaggappatto attabhāvo, kiṁ nu kho karissatī” ti olokenti.
Tato mahāpuriso: “Pūritapāramīnaṁ bodhisattānaṁ abhisambujjhanadivase pattapallaṅko mayhaṁva pāpuṇātī” ti vatvā ṭhitaṁ māraṁ āha: “māra tuyhaṁ dānassa dinnabhāve ko sakkhī” ti. Māro: “Ime ettakā janā sakkhino” ti mārabalābhimukhaṁ hatthaṁ pasāresi. Tasmiṁ khaṇe māraparisāya: “Ahaṁ sakkhī, ahaṁ sakkhī” ti pavattasaddo pathaviundriyanasaddasadiso ahosi. Atha māro mahāpurisaṁ āha: “Siddhattha, tuyhaṁ dānassa dinnabhāve ko sakkhī” ti. Mahāpuriso: “Tuyhaṁ tāva dānassa dinnabhāve sacetanā sakkhino, mayhaṁ pana imasmiṁ ṭhāne sacetano koci sakkhī nāma natthi, tiṭṭhatu tāva me avasesattabhāvesu dinnadānaṁ, vessantarattabhāve pana ṭhatvā mayhaṁ sattasatakamahādānassa dinnabhāve ayaṁ acetanā pi ghanamahāpathavī sakkhī” ti cīvaragabbhantarato dakkhiṇahatthaṁ abhinīharitvā: “Vessantarattabhāve ṭhatvā mayhaṁ sattasatakamahādānassa dinnabhāve tvaṁ sakkhī na sakkhī” ti mahāpathaviabhimukhaṁ hatthaṁ pasāresi. Mahāpathavī: “Ahaṁ te tadā sakkhī” ti viravasatena viravasahassena viravasatasahassena mārabalaṁ avattharamānā viya unnadi.
Tato mahāpurise: “Dinnaṁ te siddhattha mahādānaṁ uttamadānan”-ti vessantaradānaṁ sammasante diyaḍḍhayojanasatiko girimekhalahatthī jaṇṇukehi pathaviyaṁ patiṭṭhāsi, māraparisā disāvidisā palāyi, dve ekamaggena gatā nāma natthi, sīsābharaṇāni ceva nivatthavatthāni ca pahāya sammukhasammukhadisāhi yeva palāyiṁsu. Tato devasaṅghā palāyamānaṁ mārabalaṁ disvā: “Mārassa
Evaṁ gatesu ca pana tesu:
Jayo hi buddhassa sirīmato ayaṁ, mārassa ca pāpimato parājayo,
Ugghosayuṁ bodhimaṇḍe pamoditā, jayaṁ tadā nāgagaṇā mahesino.
Jayo hi buddhassa sirīmato ayaṁ, mārassa ca pāpimato parājayo,
Ugghosayuṁ bodhimaṇḍe pamoditā, supaṇṇasaṅghā pi jayaṁ mahesino.
Jayo hi buddhassa sirīmato ayaṁ, mārassa ca pāpimato parājayo,
Ugghosayuṁ bodhimaṇḍe pamoditā, jayaṁ tadā devagaṇā mahesino.
Jayo hi buddhassa sirīmato ayaṁ, mārassa ca pāpimato parājayo,
Ugghosayuṁ bodhimaṇḍe pamoditā, jayaṁ tadā brahmagaṇā pi tādino ti.
Avasesā dasasu cakkavāḷasahassesu devatā mālāgandhavilepanehi ca pūjayamānā nānappakārā thutiyo ca vadamānā aṭṭhaṁsu. Evaṁ anatthaṅgate yeva sūriye mahāpuriso mārabalaṁ vidhametvā cīvarūpari patamānehi bodhirukkhaṅkurehi rattapavāḷapallavehi viya pūjiyamāno paṭhamayāme pubbenivāsañāṇaṁ anussaritvā, majjhimayāme dibbacakkhuṁ visodhetvā, pacchimayāme paṭiccasamuppāde ñāṇaṁ otāresi. Athassa dvādasapadikaṁ paccayākāraṁ vaṭṭavivaṭṭavasena anulomapaṭilomato sammasantassa dasasahassī lokadhātu udakapariyantaṁ katvā dvādasakkhattuṁ sampakam pi.
Mahāpurise pana dasasahassilokadhātuṁ unnādetvā aruṇuggamanavelāya sabbaññutaññāṇaṁ paṭivijjhante
Evaṁ aparimāṇena sirivibhavena pūjiyamāno mahāpuriso anekappakāresu acchariyadhammesu pātubhūtesu sabbaññutaññāṇaṁ paṭivijjhitvā sabbabuddhānaṁ avijahitaṁ udānaṁ udānesi:
Anekajātisaṁsāraṁ, sandhāvissaṁ anibbisaṁ,
Gahakāraṁ gavesanto, dukkhā jāti punappunaṁ.
Gahakāraka diṭṭhosi, puna gehaṁ na kāhasi,
Sabbā te phāsukā bhaggā, gahakūṭaṁ visaṅkhataṁ,
Visaṅkhāragataṁ cittaṁ, taṇhānaṁ khayamajjhagā ti. (Dhp. 153-154).
Iti
Avidūrenidānakathā niṭṭhitā