Ja 155: Bhaggajātakavaṇṇanā
Jīva
Atīte bārāṇasiyaṁ brahmadatte rajjaṁ kārente bodhisatto kāsiraṭṭhe ekasmiṁ brāhmaṇakule nibbatti. Tassa pitā vohāraṁ katvā jīvikaṁ kappeti, so soḷasavassuddesikaṁ bodhisattaṁ maṇikabhaṇḍaṁ ukkhipāpetvā gāmanigamādīsu caranto bārāṇasiṁ patvā dovārikassa ghare bhattaṁ pacāpetvā bhuñjitvā nivāsaṭṭhānaṁ alabhanto: “Avelāya āgatā āgantukā kattha vasantī” ti pucchi. Atha naṁ manussā: “Bahinagare ekā sālā atthi, sā pana amanussapariggahitā. Sace icchatha, tattha vasathā” ti āhaṁsu. Bodhisatto: “Etha, tāta, gacchāma, mā yakkhassa bhāyittha, ahaṁ taṁ dametvā tumhākaṁ pādesu pātessāmī” ti
1. Jīva vassasataṁ bhagga, aparāni ca vīsatiṁ,
Mā maṁ pisācā khādantu, jīva tvaṁ saradosatan-ti.
Tattha bhaggā ti pitaraṁ nāmenālapati. Aparāni ca vīsatin-ti aparāni ca vīsati vassāni jīva. Mā maṁ pisācā khādantū ti maṁ pisācā mā khādantu. Jīva tvaṁ saradosatan-ti tvaṁ pana vīsuttaraṁ vassasataṁ jīvāti. Saradosatañhi gaṇiyamānaṁ vassasatam-eva hoti, taṁ purimehi vīsāya saddhiṁ vīsuttaraṁ idha adhippetaṁ.
Yakkho bodhisattassa vacanaṁ sutvā: “Imaṁ tāva māṇavaṁ ‘jīvā’ ti vuttattā khādituṁ na sakkā, pitaraṁ panassa khādissāmī” ti pitu santikaṁ agamāsi. So taṁ āgacchantaṁ disvā cintesi: “ayaṁ so ‘paṭijīvā’ ti abhaṇantānaṁ khādakayakkho bhavissati, paṭijīvaṁ karissāmī” ti. So puttaṁ ārabbha dutiyaṁ gāthamāha.
2. Tvam-pi vassasataṁ jīvaṁ, aparāni ca vīsatiṁ,
Visaṁ pisācā khādantu, jīva tvaṁ saradosatan-ti.
Tattha
Yakkho tassa vacanaṁ sutvā: “Ubho pi me na sakkā khāditun”-ti paṭinivatti. Atha naṁ bodhisatto pucchi: “bho yakkha, kasmā tvaṁ imaṁ sālaṁ paviṭṭhamanusse khādasī” ti? “Dvādasa vassāni vessavaṇaṁ upaṭṭhahitvā laddhattā” ti. “Kiṁ pana sabbeva khādituṁ labhasī” ti? “Jīvapaṭijīvabhāṇino ṭhapetvā avasese khādāmī” ti. “Yakkha, tvaṁ pubbe pi akusalaṁ katvā kakkhaḷo pharuso paravihiṁsako hutvā nibbatto, idāni pi tādisaṁ kammaṁ katvā tamo tamaparāyaṇo bhavissati, tasmā ito paṭṭhāya pāṇātipātādīhi viramassū” ti taṁ yakkhaṁ dametvā nirayabhayena tajjetvā pañcasu sīlesu patiṭṭhāpetvā yakkhaṁ pesanakārakaṁ viya akāsi.
Punadivase sañcarantā manussā yakkhaṁ disvā bodhisattena cassa damitabhāvaṁ ñatvā rañño ārocesuṁ: “deva, eko māṇavo taṁ yakkhaṁ dametvā pesanakārakaṁ viya katvā ṭhito” ti. Rājā bodhisattaṁ pakkosāpetvā senāpatiṭṭhāne ṭhapesi, pitu cassa mahantaṁ yasaṁ adāsi. So yakkhaṁ balipaṭiggāhakaṁ katvā bodhisattassa ovāde ṭhatvā dānādīni puññāni katvā saggapuraṁ pūresi.
Satthā imaṁ dhammadesanaṁ āharitvā: “Jīvapaṭijīvaṁ nāma tasmiṁ kāle uppannan”-ti vatvā jātakaṁ samodhānesi: “tadā yakkho aṅgulimālo ahosi, rājā ānando, pitā kassapo, putto pana aham-eva ahosin”-ti.
Bhaggajātakavaṇṇanā pañcamā